Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähendus on suulises suhtluses kõigel sellel, mida me enamasti isegi tähele ei pane.

Taskuhäälingus on külas Linköpingi Ülikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ülikooli nooremteadur Piret Upser. Piret räägib suhtlusprobleemidest hädaabikõnedes ning Leelo selgitab, kuidas tantsuõpetaja häälitsuste abil õpilasi juhendab ja millist häält me kallistades teeme.

Selle saatega läheb „Keelehääling“ pisikesele suvepuhkusele ja on uute põnevate teemadega tagasi juba sügisel. Soovime kõigile meele(- ja keele)olukat suve!

Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.

Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud.

Saates on külas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Iris Metsmägi ja Mari Kendla.

Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.

Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“.

Seekordses saates räägime selliste tähenduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kõnelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. Külas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ülikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest.

Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti keelest kui ka viibeldud eesti keelest. Saate videot vaadates õnnestub huvilistel ehk mõni viibegi selgeks õppida.

Külas on Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele koordinaator Raili Loit ja Regina Paabo, kes on Eesti viipekeeletõlkide kutsesüsteemi rajaja, tõlgikoolitaja, viipekeele õpetaja ja õppematerjalide autor. Vestluse tõlgib eesti viipekeelde Getter Kreen.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba?

Saates paotavad noortekeele maailma ust Tallinna Ülikooli teadur Helin Kask ja Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Korkus.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse.
 
Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kogemusi ja luua ühtne kvaliteedistandard. Selle tulemusena saaks keelenõu küsija nii Eestis kui ka mujal veenduda, et saab kindla kvaliteediga vastuse, mis on ammendav, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud.
 
Saates on külas EKI vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juht Sirli Zupping.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu.

Eik ja Kaisa – kel mõlemal ilmus äsja ka album – jagavad mõtteid, mis loo kirjutamisega kaasas käivad, ning räägivad eestlastest, kelle looming neid inspireerib. Saade annab ühtlasi võimaluse mõtiskleda selle üle, mis üldse sütitab lapses soovi ja julguse hakata oma mõtteid luuleks või laulutekstiks vorpima.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.

Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad oleksid paremini?

Saates räägib Keeleameti tööst peadirektor Ilmar Tomusk. Temaga diskuteerib oma kogemuse põhjal endine Narva linnapea Katri Raik, kes nüüd on Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal.

Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.