Episodes

  • Mõttekoht, Osa 128: "Meil kõigil on ka kõige suurema tormi keskel asju, millele tänulik olla"
    Dec 27 2022
    „Tasub mõelda, kas õnnelikkus tuleb enda seest või baseerub see välisest tingitud õnnehetkedel,“ soovitab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht õnne- ja heaolukoolitaja Dali Karat lisades, et kõike siin maailmas on võimalik õppida. Ka õnnelik olemist. Õnnelik olemisele paneb alguse aga iseenda tundmine. „Elu on palju mitmekesisem ja rohkem armastust täis, kui me oleme iseendaga kontaktis,“ rõhutab Dali, kes erilist rõhku pöörab naiste õnnelikkusele. „Kui naised on õnnelikud, on palju rohkem ka õnnelikke mehi, õnnelikke perekondi, õnnelikke lapsi ja seeläbi muutub ka ühiskond õnnelikumaks,“ rõhutab ta. Kuidas siis aga ikkagi saada õnnelikuks? Üks võimalus on teha selleks erinevaid harjutusi, näiteks tänulikkuse harjutust. „Meil on ka kõige suurema tormi keskel alati vähemalt kolm kuni viis asja, mille eest iga päev tänulikud olla. Kui me neile tähelepanu pöörame, siis kastame iga päev mulda pistetud õnnelikkuse seemet, kuniks see ühel hetkel hakkab tärkama ja õide puhkeb,“ näitlikustab ta. Õnnelikuks saamisest, iseenda tundmaõppimisest ning naiseks olemisest värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht uue aasta lävel räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    36 mins
  • Mõttekoht, Osa 127: Kogemusnõustaja: "Üksildustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik"
    Dec 20 2022
    „Üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik, peab lihtsalt endale olukorda teadvustama ja vaatama, et ehk saab ka kuidagi teistmoodi,“ räägib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Kristiina Pomm, kes on põdenud pikaajalist depressiooni ning kellele pole võõrad ka pühade ja aastaaegadega seonduvad depressiooniepisoodid. „See, kuidas jõuludele mõeldes kipub üksindus ja kurvameelsus peale tulema, on mulle väga tuttav tunne,“ tunnistab Kristiina, kellel pole ei vanemaid ega peret. „Ikka tuli pähe mõte, et kus ja kuidas ma siis neid pühi veedan ning tõdemus, et kellegagi pole kuus olla, tekitas suurt kurbust,“ kirjeldab ta. Kuid eelmisel aastal otsustas naine, et üksindustunne jõulude ajal ei ole kohustuslik – end on võimalik tunda ka kuidagi teisiti. Kristiina otsustas, et ees ootavad tema senise elu parimad jõulud, käis jalutamas, tegi endale head süüa ja nautis kogu pühadeaega. „Lihtsalt tuleb püüda kogu olukord enda kasuks pöörata,“ julgustab naine, et oma mõtetega saame me oma meeleolu kasvõi natukenegi suunata. Mida tähendab pikaajaline depressioon, millega Kristiina on elu jooksul rinda pistnud, mida teha hooajalise depressiooniga, mis on depressiooniravis oluline, kuidas aidata end ja oma lähedasi ning kuidas oma vaimset tervist hoida, sellest kõigest värskest saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    31 mins
  • Mõttekoht, osa 126: Eneseotsingud jalutuskäikudel looduses: "Metsas kaovad maskid kiirelt"
    Dec 13 2022
    „Metsas kaovad inimestelt maskid kiirelt ning nad suudavad väljendada ka oma kõige sügavamal peidus olnud mõtteid,“ on kogenud tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaline, coach Siim Mihailov, kes julgustab inimesi rohkem metsakeskkonnas viibima – see mõjub hästi nii kehale kui vaimule. Kuidas mets inimestele mõjub, teab Siim oma kogemustest, sest viibis töö tõttu hulk aastaid peamiselt metsas. „Läks hulk aega, kuniks ma hakkasin nägema, mis minu ümber on. Kui alguses olid kõik puud ühesugused, siis järsku oli igaüks neist erinev,“ kirjeldab ta. Tuleb siinkohal lisada, et maal kasvanud Siimule ei olnud mets sugugi võõras keskkond. Siim teab, et nii metsa kui inimese paremaks tundmaõppimiseks tuleb esmalt õppida märkama. Ometi on metsal võime panna inimest ka üsna lühikese ajaperioodi jooksul sügavuti endasse vaatama ning maski langetama. Mis vägi see ometi on? Ja miks üldse peaks tegelema enesearenguga, olgu siis koos arengutreeneriga või ilma, just looduskeskkonnas ning millist kasu on coachist, sellest värskes saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    44 mins
  • Mõttekoht, Osa 125: Kui suhted emaga katkevad: „See oli šokk. Tundsin end nähtamatuna.“
    Dec 6 2022
    „See pani mu enesehinnangule päris suure hoobi. Tundsin end põrandalapina, kelle peal jalad puhtaks pühkida ning seejärel edasi minna,“ meenutab kogemusnõustaja Reili Kang tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht päeva, mil selgus, et tema ema ei soovi temaga enam suhelda. Reili meenutab, et kõik sai alguse tema venna surmast. Järgnenud leinaga tuli iga pereliige toime omal moel, kuid see oli põhjus, miks tema ja ema suhted läksid viimaks nii halvaks, et nad pole omavahel kolm aastat suhelnud. Mõistagi oli tekkinud olukord naisele korralik šokk, sest pere oli tema jaoks kogu elu olnud ülioluline. Naine langes musta auku, sest tundis, et ta pole millekski piisav ükskõik, kuidas ta ka ei pingutaks. „Ma pole mitte keegi, olen täiesti nähtamatu,“ meenutab Reili. Ta ei tulnud omadega ise toime ning läks abi otsima nõustaja juurde. Teraapiaseanssidel mõistis naine, et asi pole temas, vaid selles, et ema toimetulekus leinaga. Reili püüdis emaga kõnelda nii ja teistviisi. Ebaõnnestunult. Kuigi emaga suhted pole taastunud, et tema süda vähemalt rahul: tema tegi suhete parandamiseks enda poolt kõik võimaliku. Nüüd ulatab ta abikäe omakorda neile, kellel peredes suhted sassis. Ja neid pole meie ümber sugugi vähe. Mis võib olla peresuhete katkemise põhjuseks, kas seda saab ennetada, kui paljusid inimesi see mõjutab ning kas sassis suhteid on võimalik taastada, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    26 mins
  • Mõttekoht, Osa 124: ELU PÄRAST KOOLIKIUSAMIST: Pere ja liikumine aitasid depressioonist välja
    Nov 29 2022
    „Alati on lootust, ära anna kunagi alla! Ela võib-olla alguses üks päev korraga ja võta enda heaolu nimel ette väikeseid samme,“ julgustab kogemusnõustaja Madis Laos tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enda eest hoolitsema ka kõige mustemas augus asudes. Väikeste sammude all mõtleb Madis enda kehaga tegelemist, sest see, et keha eest hoolitsemine aitab ka vaimu tugevdada, on sulatõsi. Madis teab, millest räägib. Ta elas koolikiusamist üle nii, et langes sügavasse depressiooni ning oli pikalt kimpus vaimse tervise probleemidega. Kõige mustemast august väljatuleku esimene samm oli ema kutse lihtsale jalutuskäigule. Et tunne oli pärast seda nii hea, hakkasid vahemaad tasapisi pikenema, Madis hakkas treenima jõusaalis ning tegeles kulturismiga. „Alguses oli raske, aga lõpuks muutus enda liigutamine sama automaatseks kui hammaste pesu,“ naeratab mees. Ja mis kõige parem: kõik see aitas tublisti enesehinnangut parandada ning oma unistuste poole püüdlema hakata. Nüüdseks tegutseb Madis kogemusnõustaja ja personaaltreenerina ning süstib elamise indu teistelegi. Mida võib ühe noore inimesega teha koolikiusamine, kuidas välja tulla tõsisest depressioonist ja millest alustada, kui on soov end liigutama asuda, sellest kõigest värskes saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    36 mins
  • Mõttekoh, Osa 123: Karjäärinõustaja: „Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks“
    Nov 22 2022
    „Töö ja armastus võiksid elus käia rohkem käsikäes. Töö ei ole mingi eluväline asi, mis tuleb hambad ristis kuidagi suure vaevaga ära teha. See on inimest toetav ja oluline külg tema elus,“ rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht karjäärinõustaja ja karjääricoach Monika Larini, et tööga rahulolemise nimel tasub astuda teadlikke samme. Teadlikud sammud tähendavad muuhulgas ka seda, et kui tööga ei olda rahul, tuleb mõelda mida saaks teha olukorra parandamiseks. „Kui me ühel hetkel saame aru, et olemasolev töö ei anna seda, mida ootame, siis on tarvis tööelus midagi muuta. Kui hommikul ei taha tööle minna, on aeg muutuseks,“ toonitab ta ja soovitab sellistel hetkedel mõelda, mis on see, miks tööleminek on vastumeelne. „On need igapäevased tegevused? On see töökoha asukoht ning logistika sinna? On need inimesed, kellega igapäevaselt on tarvis koostööd teha?“ loetleb karjäärinõustaja ja soovitab analüüsida, kas ning kuivõrd olemasoleval töökohal on võimalik muret valmistavaid punkte muuta. Ta on kogenud, et sageli võib probleemi põhjus peituda mõnes väga väikeses praktilises asjas. Üleüldse on tema sõnul kasulik aeg-ajalt oma töise elu peale süvitsi mõelda. On küll inimesi, kes on võimelised elu lõpuni töötama ühes ja samas kohas või kelle isiklik muutuste kaar langeb kokku tööl toimuvate muutustega ning vajalikud võimalused enesearenguks kaasnevad kõige sellega. Enamasti on aga nii, et inimene muutub elu jooksul ja sellega seoses muutub ka see, mida ta erinevas elu etapis töölt ootab. „Muutub ka see, mil moel me oleme nõus töösse panustama ja mida me oleme oma muust elust töö nimel ära andma,“ möönab ta, et muutused on ka töises elus möödapääsmatud. Kuidas aga suhtuda tööalastesse muutustesse, millised on märgid, et need tuleb kindlasti ette võtta, kuidas tulla muutustega kaasnevate hirmudega ning millist abi selle kõige juures pakub karjäärinõustaja, sellest värskes podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    38 mins
  • Mõttekoht, Osa 122: Kui pikaajaline abielu saab lõpu: kust leida elujõudu edasiminekuks?
    Nov 15 2022
    „Ma ei saanud aru, kas see on uni, või toimub see päriselt. Ma ei olnud mitte kunagi mõelnud, et see võiks üldse juhtuda,“ meenutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja ja perekonstelöör Merle Meitus päeva, mil lõppes tema 31 aastat kestnud abielu. „Ma ei tundnud enam oma maailma ära. Ma ei osanud selles enam olla ega käituda, kõik oli äkki ebaturvaline,“ kirjeldab Merle šokki, kui tema abikaasa otsustas tema juurest ühtäkki päeva pealt lahkuda. Seejärel tabas teda hirm. Hirm üksijäämise ees. Pikka aega panid kõik tavapärased tegevused teda nutma. Näiteks käik toidupoodi, mille ajal äkki meenus, et enam ei olegi vaja kahele süüa osta. „See tõi esile nii suure kurbuse, et pisarad lihtsalt voolasid,“ räägib naine. Ta ei maganud mitu kuud ja söögiisu kadus ka täiesti. Tagantjärele asja hinnates on Merle mõistnud, kui suure kogemuspagasi see kriis talle andis. „Pärast seda hakkasin ma nägema päris elu,“ sõnab ta. Päris elu hulka kuulub ka teadmine, et selliseid lugusid, kus pikas ja päikeselisena näivas suhtes otsustab üks pool päeva pealt lahkuda, on palju rohkem, kui me eales arvata oskame. Just seepärast otsustas ta õppida ka kogemusnõustajaks ning ulatada abikäe saatusekaaslastele. Sest teab, et kõige paremini saab teist inimest aidata see, kes on midagi sarnast oma elus läbi elanud. Mida tähendab ühe naise jaoks pikaajalise kooselu lõppemine, kuidas oleks kõige parem selliseid olukordi lahendada ning kust leida elujõudu edasiminekuks, sellest tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    41 mins
  • Mõttekoht, Osa 121: NÕUSTAJA: „Kartsin, et jään emaks, kes käib last vaid surnuaias vaatamas“
    Nov 8 2022
    Emakaväline rasedus, neliteist kunstliku viljastamise katset, ühe sügavalt enneaegse lapse sünd ja surm ning raseduse katkemine teisel trimestril – kõik selle on üle elanud Triinu Tints, kellest tänaseks on saanud raseduskriisi-, viljatuse- ja leinanõustaja. Värskes Naistelehe podcastis Mõttekoht sellest teekonnast räägimegi. „See kõik on mind kõvasti muutnud,“ tunnistab Triinu, kes oma kogemuse on kirja pannud ka äsjailmunud raamatusse „Vaikuse valgus“. Naistele, kes peaksid olema samade probleemide ees, soovitab ta usaldada elu. Kuigi see probleemidega maadeldes ei pruugi olla lihtne. Triinu usaldas ning on nüüdseks toreda nelja-aastase põnni ema. Kuidas mõjutab viljatusravi ning lapse kaotus naist ja peret, mida see kaasa toob ning millest sellisel raskel perioodil jõudu leida, sellest selles taskuhäälingu saates räägime. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.
    Show more Show less
    36 mins