Kolmas ja viimane suvine erisaade tugineb Darina Nossova magistritööle, mis tegeleb küsimusega, kuidas tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimisel hea elukeskkonna kättesaadavus kõigile ühiskonna gruppidele. Elujõuline linn ja tolereeriv ühiskond eeldab erinevate inimeste kooselamist ja -töötamist.

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsioonimõjudest.

Siinne on teine kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.

Teises osas otsib Helin Kuldkepp, kuidas läbi avaliku sektori võimestamise ja nutikate tööriistade saab luua hoobasid, mis toetavad tihedamat, kvaliteetsemat, inimsõbralikumat ja samas ka majanduslikult tasuvamat ruumi. Tutvu Helini mitmekihilise ja suurepärase graafikaga tööga siin: https://entu.app/eka/file/66700906d3d571901aa7c2b4

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.

Siinne on esimene kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.

Esimeses osas uurib Diana Drobot, kas tööstusmaastikud jäävad hüljatuks või leidub potentsiaal nende taasväärindamiseks.

Tööstusmaastike ruumi teke on osa meie riigi ajaloost ja saab olema osa meie tulevikust. Maastike ja demograafilised muutused on korraga paratamatused ja samal ajal võimalused. Kui me oskame neid märgata. Vajumisega kohanemine ja tööstusmaastiku taasväärindamise eesmärgiks ei ole sealjuures kahanemise ravi vaid demograafiliste ja tööstusjärgsete protsesside aktsepteerimine.

Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.