Mõne kuu eest osalesin ma peaasi.ee korraldatud Vaimse Tervise Impro üritusel Tartus Alexela loomelaval. Too päev lõppes mitmest osast koosneva improetendusega, mille vahele erinevad inimesed rääkisid publikule oma loo sellest, et kuidas impro neid elus aidanud on.

Mina olin on üks neist inimestest seal ja rääkisin oma esinemishirmust üle saamisest. See oli minu jaoks väga eriline esinemine, sest näiteks improt tehes ma mängin karakterit ja see ei ole päris mina; tööst rääkides ma esindan oma tööandjat ja see ka ei ole päriselt mina - aga seal laval ma olin päriselt mina ise, rääkisin endast ja see oli väga eriline ja meeldejääv kogemus.Mina olin üks nendest monoloogipidajatest seal ja minu tänane külaline, Anna-Liisa oli teine - ta on täna päriselt siin ja tal on oma unikaalne lugu ja kogemus, millest täna ka lähemalt kuuleme

Räägime ka lavaluulest ja lavaluule slämmidest, saame teada mida Anna-Liisa enne stseeni minekut mõtleb, käime ära kohas tahtmise ja mitte-tahtmise vahepeal ning mõtiskleme stereotüüpide mängimisest laval

Mulle improt tehes mõnikord meeldib enda kogemusi tükkideks lahti võtta ja analüüsida - et mis täpselt toimus, miks ma just selliseid käike tegin ja kas oleks saanud kuidagi teistmoodi ka.

Alati ma seda ei tee, mõnikord on vaja ka lihtsalt tunda ja tunnetada, ent siiski tunnen et selline analüüs aitab mul nii ennast arendada, kui ka erinevaid teemasid sügavuti mõista - lõpuks olen ma ju väga suure osa oma elust olnud programmeerija

Sama saab öelda ka minu tänase külalise Jürmo kohta, kes on üks Ruutu10 asutajaliikmetest ja olnud ka väga pikalt programmeerija

Kuuleme ka asjadest kinni hoidmisest, saame teada kuidas Inglise kolledž ning Chicago Jürmot muutsid, õpime rohkem tegevuste kohta, mis impro raskeks teevad ning proovime lahti mõtestada kana kitkumist

Lingid:

https://en.wikipedia.org/wiki/Infinity_Train

Mõnikord teeme me elus tegevusi, mis võivad teistele tunduda arusaamatu või uskumatuna. Tundugu see siis üle mõistuse keerulisena, petlikult lihtsana, või siis lihtsalt arusaamatuna. Näiteks pealtnäha lihtsate tegevuste taga on sageli väga palju ränka, kuid nähtamatuks jäävat tööd. Ja nii mõnigi tegu saab tehtud pelgalt sellepärast, et see on kellegi jaoks oluline. See sisemine motivatsioon on üks tugevamaid jõude, mis olemas on.

Minu tänane külaline Rahel Otsa on just selline inimene, kes teeb tegusid, sest need on talle olulised. Rahel on juba 15 aastat tegelenud improga ja seda õpetanud, ta on asutanud omanimelise improkooli ja toonud Eestisse paljusid toredaid juhendajaid välismaalt. Ta on ka tuntud üle maailma, õpetades improt erinevates kohtades ja osaledes rahvusvahelistel improfestivalidel juhendajana. Eestis on ta korraldanud rahvusvahelist improfestivali nimega Tilt. Ja see on vaid väike osa tema saavutustest. Lisaks kõigele on Rahel ka mõnusalt tore inimene.

Räägime täna rahvusvahelise improfestivali korraldamise telgitagustest, koostööst eestlaste vahel, veini ja veenmise rollist otsuste tegemisel ning sellest, kuidas õpetajad õpivad.

Rahel Otsa improkool: https://improkool.ee/et/

Tilt festivali etenduste salvestused: https://www.youtube.com/@tiltimprovfestival